Chitwanis

Sel ajal kui meie muudkui lendasime ja Delhis 6iguse eest lennata v6itlesime, koostas Tarmo meile paketi. Paketti kuulus auto, autojuht nimega Paburam ja ringreis m88da kauneid v6i huvitavaid kohti. Esimene neist oli Chitwani loomapark. Majutusime mugavas savihytis suure ja laisa j6e kaldal. Vaade sarnanes ysnagi Koiva puisniidule ainult selle vahega, et veiste asemel kahlasid niidul ninasarvikud ja j6es ujusid krokodillid. S6itsime elevandi seljas ja s6itsime paadiga vaatasime yle suurel hulgal ninasarvikuid, ahve ja s6ralisi.

M2gi otsustas meid jalgalaskmise eest koleda taudiga karistada, minu k8ha algas juba baaslaagris ja ka Tarmo sai Kathmandus oma n2taka k2tte. Arvestades mu loomust oli olukord tragikoomiline: k6rvad l2ksid lendamisest ja nohust lukku ja lahti enam ei l2inudki, ma ei kuulnud midagi ja kuna h22l l2ks 2ra siis r22kida ka ei saanud! (Dzhunglis muidugi tuligi tasa olla). Olin nagu kohtlane vanadaam, sosistasin Tarmole, kui midagi tahtsin ja tema t6lkis mu vajadused v66rkeelde.

Olime dzhunglihyttide ainsad kliendid. Kohe esimesel 6htul toodi kylast 30 maainimest Taru h6imust, kes meile mitu tantsu tantsisid ja p2rast tantsisime meie ka koos nendega. Tore oli, ainult pidev t2helepanu karja teenindajate poolt  kippus v2sitama ja 88siti ulgus keegi akna taga.

Delhis

Kuna Finnairi lend Delhisse j2i 3 tundi hiljaks, siis j2ime Delhisse kinni. T2psemalt 8eldes j2ime transiitleti taha kinni 5-ks tunniks. Teenindajatel tuli vahetada me hommikused piletid sama lennuliini l6unaste vastu. K6igepealt 8eldi, et oodata tuleb 15 minutit ja maksta symboolne tasu ymbervormistamise eest. Olime n6us. Siis 8eldi, et lennukil on vaid 1 vaba koht ja ma pean lapse sylle v6tma. Olin sellega ka n6us. Siis, et mina ei pea maksma mitte midagi, isegi mitte v2ikest tasu, aga lapsele tuleb osta uus pilet, sest tema pilet on "teises systeemis" ja see maksab ca 500 eurot. Sellega me enam n6us ei olnud. Suures tohuvabohus ja segaduses n6udsin aru Kathmandu reisiagendilt, Krishnalt, kes mulle piletid vormistas. Krishna tunnistas, et hindudega ongi alati mingi jama. Kui juba kolmas ametnik tuli mulle seda "teise systeemi" juttu r22kima, siis l6puks emal6vi m8iratas. Ja mis selgus! Teenindajad olid paberilehe, kus lapse broneering oli, 2ra kaotanud! Nad arvasid, et tulin ainult 1 piletiga kohale ja yritan neid veenda, et mu 3-aastane laps on imik, kes peab tasuta s6ita saama. Nemad aga on targa peaga avastanud, et see trikk ei l2he nende odavlennuliini puhul l2bi. Hetkest, kui nad Mirksi pileti systeemist yles leidsid kuni hetkeni, mil me uued piletid saime kulus veel 2 tundi.

Transiitreisijate leti ees pingil oli terve rodu kannatajaid. Istusime yhe k6hetu noorsandi k6rval, kes ytles, et korraldab "konventsionaalsemaid" reise Nepaali kui meie retk Baruntsele. Kysisin siis, et mis sorti reise kah. Selgus, et reise Everestile. Eeldasin, et ta teeb matku baaslaagrisse ja kysisin natuke nipsakalt, et noh, mitu korda siis Everesti roninud oled kah. Selgus, et 8 ja kamaluga veel muid 8-tuhandelisi peale.

Kathmandus

Oli kujunenud olukord, kus Koaala hakkas v2ga igatsema oma parima s6bra Kiisu-Miisu j2rele (kellelt temagi oli kassitaudi saanud). Kuna puhkusest oli j2rel veel yle 2 n2dala, sai otsustatud, et Koaala k2ib Kiisu-Miisu j2rel 2ra ja et muidugi tuleb kaasa ka nende omanik.

Aga k6igepealt tuli mul kohtuda (kuri)kuulsa Miss Hawleyga, et vestelda m6nest segasest asjaolust v2ikese Eesti m2gironimise ajaloos. Kuulsusega kohtumine pole kunagi lihtne, seda enam 89-aastase kuulsusega. Vanadaami auks peab ytlema, et ta kuulmine on terav, m6istus vahe ja lolle ta ei salli. V6imalik, et yllitan temaga intervjuust ka avaliku kirjutise g6u-g6u reisiajakirjas.

P22seme Luklast

"No mingid riskid peab inimene elus ikka v6tma," ytles Tarmo ja otsustas 2ra pesta oma vuhvel North Face nokamytsi. Riski sellep2rast, et kui nokk oleks tehtud papist, oleks see p2rast pesu lonti vajunud. Mudisime nokka ennetavalt tykk aega ja leidsime, et risk on v6tmist v22rt. Oligi.

Lukla ilm oli pilves ja lennujaam umbes. Ja nii terve p2eva. Ysna tavaline siinmail. Inimesed sumisesid k6rtsides ja kasvatasid k2ivet.

Hoidke ameeriklannadest eemale! Nad on sama ohtlikud kui kassid! Kohtasime yht kena rootslast: pikk, k6hn ja hobuse n2oga, kollaset2piline kilejopp seljas. Oli tutvunud 4 aastat tagasi Namche Bazaaris yhe ameeriklannaga ja sellest ajast peale ei teinud ta muud kui... jooksis ja n2is et ei saa niipea pidama! Ilmselge Forrest Gumpi syndroom. Vaene mees hakkas ultramaratoonariks ja jooksis peamiselt yksi ja peamiselt m88da m2gesid. Kuigi ykskord olla ka Rootsis ming tore jooks olnud, mille k2igus kokku 4 inimest vist lausa hinge heitis! Jooksja elu on kurb ja k6le: kui meil on kotis soojad riided ja magamiskott, siis vaesel jooksjal on kaasas vaid v2ike paun, kuhu mahuvad ehk joogipudel ja m6ned kommid. 88bimiskohtades peab vaene mees kylmetama vileda teki all, kui sedagi antakse. Ja k6ik see vaev ja viletsus yhe ameeriklanna p2rast!

Hommikul ootasime lennujaamas 6ige mitu tundi ja l6puks ta tuligi!

Luklas l6ksus

Vabandan vaikuse p2rast eetris. Kiire on olnud. 
Ma hakkan aru saama nendest Eesti m2gironijatest, kes k2ivad peaasjalikult nendel m2gedel, kuhu on kombeks helikopteriga otse baaslaagrisse s6ita. Saime just sellise lennu osaliseks, et kui vanus ei segaks, 6piks ma kohe kopteripiloodiks. Meeldivaid kylgi oleks mitu: esiteks saaks kogu aeg torust hapnikku hingata, teiseks saaks vahetpidimata naerda nende yle, kes kyyrutades lennumasina maandumist oodates propijoa t6ttu ikkagi selili paiskuvad kui sitikad ja kolmandaks vaated. Me s6itsime m88da Baruntse seinast, Everestist, Lhotsest ja Ama Dablamile s6itsime peaaegu otsa! Kui ma oleks kopteripiloot ja suudaks korraldada sellist shokeerivat transformatsiooni m6nekymne minuti jooksul: j2isest isolatsioonist 5300 meetri k6rguselt Lukla Hard Rock Cafesse, siis ma arvaks, et kui ma pole jumal, siis olen v2hemalt jumala parim s6ber.
Mul hakkas peas surisema (baaslaagris ja hiljem muidugi Hard Rock Cafes ka). Kohe nii k6vasti, et silme ees virvendas ja vetsutelki komberdades tuli kepid appi v6tta. No ja kuigi Tarmo ytles, et tema arust suriseb mul peas kogu aeg midagi ja aeg-ajalt tuleb lausa lyhiseid ette (ega ma v2ga vastu ei vaielnud), oli hirm v2he nahas ja kutsusime kopteri. Ilm oli kohutavalt kylm, lund liiga palju ja ilmaprognoos Antarktiline. Talv on seekord Himaalajas varajane.

Ja n8rdinud Prantsuse m2gikitsede pilgu all pakkisid Ugri m2grad oma j22tunud magamiskotid kokku ja lendasid Luklasse, et seal 2 p2eva pilvel6ksus (ja Hard Rock Cafes) istuda.

Talvematkad on üks tõeline tüütus

Tahaksime esitada retoorilise küsimuse oma tublidele ilmaennustajatele: kas teil häbi ei ole meile nii halba ilma saata? Kas peale ekstreemse külma ja tormituulte te midagi mõnusamat ei tahaks meile läkitada? Ma ei saanud isegi päikese käes ja telgis täna sulgi seljast! Ja söögitelgis ei saanud ma täna üldse istuda, mis tähendab, et minu sotsiaalne suhtlus Angkamiga kannatab märgatavalt! Karmid köiekangelased jõudsid 4-5 tunniga seinani ja sinna 50m köit panna. Lumi on puuder ja põlvini, nii kõrgel ja nii külmas ei tee päike enam midagi. Ilmselt tuleb seina alla vahelaager teha. Vähemalt Koaala on minuga ühel nõul – talvematkad on üks tõeline tüütus. Kassid tuleb kodus karantiini panna!

Ampulaptsa kuru

Prantsuse mägikitsed ja ugrimägrad ühendasid täna jõud ja tallasid rada Ampulaptsa kuru poole. Põlvini ja puusani puuderlumes, tubli spordipäev. Homme läheb elajate paari tugevam pool 1. laagrisse asju viima - mõni tund seina alla ja ca 150m järsku kuluaari, kus köis on peal, aga ankruid vaja kontrollida. Luuratakse lumeolusid 6000m peal. Täna saabunud SummitClimbi sherpadelt kuuldus, et 2. laagrisse jõudmine ei kuulu nende võimusesse. Aga eks elajad selgitavad homme tõe välja. 

Puhkepäev baaslaagris

Ameeriklased lendasid täna kopteriga Luklasse, ka karm mägigiid võib Himaalaja hilissügises bronhiidi saada. Ilmad on siin pehmelt öelda külmad. Õnneks kablutasid suure hooga kohale prantsuse mägikitsed, nad on natu mures oma aklimati pärast, sest esimest korda nii kõrgel ja külma pärast. Ja me kõik koos oleme mures, kuidas saada üle Ampulaptsa kuru. Plaan nägi ette, et ületame kuru ja oleme päevaga tsivilisatsioonis Khumbu orus, kolme päevateekonna kaugusel Luklast. Plaan ei näinud ette 2 meetrit lund ja seda, et ainus võimalus siit lahkuda on 7 tüütut päeva sama teed tagasi. Aga Summitclimb´i suur grupp on päeva-paari pärast tulemas ja neil on rammu nii mäel kui kurul rassida.

Mägirotid ja haned

Eilne öö oli rahutu ja loomarohke. Jagasime voodit suure sabatu mägirotiga, kes oli lambalauda põhiperemees ja vastavalt ka käitus. Mina olin valmis mitu korda välja kolima. Hommikul kl 5 saabus parv Himaalaja hanesid, pühad linnud, suured nagu kalkunid, kluugutasid ümber meie lauda ja tulid koguni uksest sisse söögipoolist nõudma. 4 tundi tõusu ja lõpuks oleme 5300m kõrgusel Baruntse baaslaagris ja naudime mugavusi nagu piiramatu juurdepääs mitmesugustele maiustustele ja soe ämbridušš vannitoatelgis. Prantslased tulevad homme ja eks siis hakkame plaani pidama. Nad on kõhnad, sitked ja liiguvad nagu loomad. Nende sirdar on kõhukas ja chamonix mägikitsed kablutavad tal lihtsalt eest ära. Ja kui keegi arvab, et mina teen naisterahvana hulli tempe, siis see noor prantsuse daam töötab mägipäästjana, kes laskub trossiga helikopterist mäenõlvale hädasolija juurde. Ja seda isegi öösel!

Lambalaut 5100m kõrgusel

Talv Himaalajas

Kui me 5100m peal Seto Pokhari lambalauda juurde jõudsime, säras meie baaslaagri manageri ja peakoka Angkami Sherpa kaunis kuldhammas ja SanMigueli purk kaugele vastu. Plaan oli täna 8 tunniga baasi jõuda, aga jäime pärast 6 tundi lumes rähklemist koos 3 sherpaga lambalauta pidama. Angkami raporteeris, et tal on meie jaoks 3 kana sügavkülma pandud ja nõudis kohe välja, et mis plaanid meil on. "Mountain not important, life important!" oli tema käskivas toonis nõuanne. Kaks suud tema söögilaua äärest jäi nädal tagasi mäele - tšehhide telgile kukkus karniis peale. Nad ronisid seina, mitte tavamarsruuti nagu meie. Angkamiga on meil igatahes vedanud, ta on lõbus ja lärmakas ja ise ka kõva ronija, kui vaja, tassib mäelt alla.

Ongma Tingma

Hommikusöök al fresco

Puhkepäev Ongma Tingma mägikuurordis 4800m kõrgusel, mida

Kõva kolmik

tähistasime pärast eilset 12 tunnist päeva paari San Migueliga päiksepaistel. Nagu suvi Alpides. Oleme nüüd teises, Honggu orus ja tõuseme siit Baruntse baasi 5300m-le. Eile kohalikega juttu vestes selgus, et siin orus on olukord keeruline. Kogu Baruntse baas on

Koaala töö- ja abivahendid

helikopteritega evakueeritud, sest lund on nii palju, et jala oli teed võimatu läbida. Ainult meie kokk

2 varest ja 1 harakas

koos ühe porteriga ootavad meid seal. Kuigi teame, et meie taga tuleb suur Summit climb'i grupp, tundub olukord nutusevõitu. Kuniks hommikul kohtasime Colorado mägigiidi naisega ja hiljem 2 giidiga Chamonix'st, oleme nüüd

Suvi Alpides

kuuekesi. Selgus ka et inimesi ainult ei viida vaid ka tuuakse baasi kopteriga!

Mera tipp

Peaaegu kohal

Tipp on Koaalale alistunud!

Rünnakrühmlased eesotsas Koaalaga sättisid hommikul kl 3 sulejoped
selga ja 5 tunni pärast sai Koaalast 6400m Mera tipu esmavallutaja kõigi maailma koaalade seas. Kindlasti on oodata mõnd prominentset alpinismiauhinda! Õnnesoove võtab Koaala vastu Tarmo telefonil.

Küngas kaugeneb

Jõuame Mera La-le

Laskumine Honggu orgu

Isegi ohatis meenutab mäge...

Tervitus pilvepiirilt!

Leia pildilt Makalu! (ei ole Millet saabastega)

Oleme jõudnud 5700m kõrgusele Mera tipulaagrisse ja isegi

Leia pildilt Everest ja Lhotse (ei ole roosa dressikaga)

Koaalal on avanev vaade nimeliselt peas - Cho Oyu, Everest, Lhotse ja Makalu. Koaala valmistub homme oma esimest tippu ründama. Tipu "ründamine" on väga totakas keelend. Ilmselt kujutavad ajakirjanikud ette, et kuidas tige mägironija kirka käes sõjakisaga tipu poole tormab. Kuna Koaala on tuntud kui agressiivne loom, siis rünnakule ta homme ka läheb. Rada on ees, rünnakugruppe mitu, ilm on ilus ja vähe tuuline, aga selle vastu on Koaalal kapuuts!

Mera kõrglaager ca 5700m

Koaala päevitab

Koaala rünnakuks valmistumas

Käestvõetud jäätis

Kas tõesti tuleb niiii kõrgele ronida?

Perepilt!

Siit tuli higistamise peavõit!

Täna osalesime jälle selles toredas reklaamikampaanias ja no küll
võitsime suure hulga higistamist! Kodus mul kunagi nii suuri võite ei tule kui siin kõrgel lume peal. Higistasime end 5300m kõrgusele Mera kurule. Rahvast on palju, rajad sees ja ilm ilus. Osaleja ja Koaala osalevad tublisti omas klassis. Ronijal on olukord raskem.

Mera La laager, ca 5300m

Eile teatas Pema, et ülemus helistas ja ütles, et Baruntsel on lumeolud nii keerulised, et sel hooajal enam ronimist ei toimu. Tarmo nägu muutus selliseks nagu oleks lapselt jäätis käest kahmatud ja öeldud, et ta enam kunagi midagi magusat ei saa. Fransesco, kelle lemmiksõna on "impossible", teatas kohe varmalt, et tema läheb ära koju. Meie tuletasime Pemale meelde, et oleme ostnud neilt vaid baaslaagriteenuse ja otsused ronimise osas teeme ise. Kui Meral õnneks läheb suundume kahe kandja - Nima ja Norbuga Baruntse baaslaagrisse. Fransesco on memmekas ja ega me seda talle ütlemata jäta.

lumilumilumi

Koaala, kes on kõik kartulid järgi jätnud?

Puhkepäev Khare mägikuurordis. Tarmo tõttas kurule lumeolukorda välja selgitama. Vahepeal tundus, et peame oma ekspeditsiooni juba ümber nimetama "unistuste puhkus Khares", s.t et kaugemale ei saagi. Nüüd on selge, et rada nii kurule kui kõrglaagrisse on olemas, aga tippu vist mitte. Mera tipp on lauge ja kuna sadas ca 2 meetrit, ei tahene kõrgel lumi piisavalt, et kanda.Gruppe ja üritajaid on palju, meie lähme kindlasti Mera kõrglaagrisse 5800m peale ööbima. Erakordselt suur sadu on toonud ka õnnetusi, 2 sherpat jäi siinsamas Meral laviini, 1 jäi kadunuks. 2 sakslast ja 2 vaprat singapuri naist pidasid 5800m peal lumesajus ja kokkulangenud telkide all vastu 72 tundi ja tulid siis ootamatult alla. Eile viidi nad kopteriga siit Luklasse.

Lumevangis

Perepilt

Kas olete telekast näinud totakat tõlkeveaga reklaami "võida

Pehme rada värskes lumes

higistamine"? Me osalesime täna selle kampaania tarbijaloteriis ja saime peavõidu. Võitsime hulga higistamist lumel lõõskava päikese käes. Mida tund edasi, seda rohkem vajus rada läbi. Tarmo ja Fransesco kohati puusani sees. Oleme 4,9 km kõrgusel Khare mägikuurordis ja hanged on räästani. Fransesco ja sherpad on asunud kindlale positsioonile, et Merat ronida on impossible. Et nende seisukohta kõigutada, ronib Tarmo homme kurule. Eks paksus värskes lumes lumes on raske, aga eks joome sidruniteed ja näeme.

Matkamine itaalia stiilis

Koaala laeb patareisid

Istume Tangangi külas ja peame päikesepaistel pilusilmade piknikku.

Kirjutaja kodutanumal

Isegi koaalal on silmad paistes ja mina näen vaevu välja. Puhkepäev, Fransesco laotas kuivama kogu oma varustuse ja seda on  palju; tal on kaasas padi, vateeritud padjakate ja korktallaga puukingad - uus tase mugavusmatkamises isegi minu jaoks. Tema 3 satelliittelefoni

Fransesco on oma korvist varustuse välja võtnud

juhtmed, laadijad ja adapterid olid lootusetult segi läinud ja Tarmo aitas tal korra majja lüüa, et ta ka edaspidi saaks teha oma 3 kohustuslikku kõnet päevas naisele, emale ja õele. Üldiselt on olukord pisut komplitseeritud; sadu, mis meid tabas vihmana, tuli üleval tahkel kujul. 5 km kõrgusel sadas 72 tunniga 2 meetrit lund ja seda imet suundumegi homme vaatama.

Kuidas sealt edasi saab, on huvitav küsimus.

4,3 km kõrguselt

Koaala on seljatanud järjekordse kuru

Koaala ja Sherpa-Hiir

Esimene selge hommik!

Kuna õhus oli kaebus tarbijakaitsele, siis lõi tänahommikune taevas selgeks ja kogu ilu paiskus nähtavale ja mitmeski mõttes - Fransesco küsis Tarmo liibuvas särgis ülakeha silmates, kas ta tegeleb võitluskunstide või poksiga. Tõusime 900m ja laskusime 300m, kokku 6,5h rühmamist. Ei juhtu just tihti, et ma kiirnuudlisuppi luristades silmad

Siin peatus, sõi ja magas Koaala

Ma tunnen lõunasöögi lõhna!

mõnust kissi tõmban. Oleme 4,3 km kõrgusel ja puhkame siin homme päeva. Fransesco nakatas mind kergesse keskeuroopa köhatõppe, ta köhis juba Luklas ja seepärast jääb puhkepäeva õlu homme ära ja sellest on kahju.

Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine...

Lubadused ja tegelikkus

Zatwara-La ca 4600m

Koaala udus

Olen haledalt reisipaketiga petta saanud! Vähe sellest, et hommikune kaste ei kuiva, ka kõik riided on läbimärjad ja Tarmo lubatud muresidpeletavaid mägesid pole üldse näha. Oleme 3 päeva paduvihmas ja lumesajus rühkinud. Koaala võttis oma oma esimese 4,6 km kuru. Aklimatiseerumine on siin äkiline, laskusime pärast kuru 4,3 km-le magama - mida ei tulnud, oli uni, sestap jätsime tänase päeva poolikuks ja peatume 3,6 km kõrgusel. Siit edasi ainult üles. Fransesco on ootusi õigustanud, vaeseke lõikas eile näppu ja tal on 3 magamiskotti kaasas ja kõik juba läbimärjad!

Koaala tellib momosid

Koaala pesunööril

Luklas

Koaala tellib Cosmose teed

Saime Luklas rattad ja jalad maha. Ei olnudki k6ige 6udsem. Isegi Koaala ei kartnud! Meie grupivend Fransesco meenutab v2ga olemuselt Mr. Beani ja sestap on me ootused tema suhtes k6rged. Muide, ka temal on kodus kass, nii et tauditeooria peab paika! Lisaks on ta hambuni varustatud: tal pole mitte 1 vaid 2 satelliit-telefoni, samuti on tal 2 videokaamerat. Ja kuna tema on t2ispaketi-mees, siis on tal ka isiklik sherpa: Pemba.

Koaala on laskunud!

Fransesco varmalt Pema kannul

Ekspeditsiooni auliige

Koaala einestab

Seekord on meil kaasas ka auliige. Lubage presenteerida: Koaala. Auliikme saime kaasa p2rast pikki l2bir22kimisi oma tytrelt. Kaalumisel oli 6ige mitu auliiget, aga kuna Koaalal oli ainsana kapuutsiga pullover, mida teistel ei olnud, siis arvestades tuuliseid olusid sai kaasa just tema. Rokkisime eile 6htul Kathmandus auliikmega ringi ja viisime ta Joe Simpsoni poolt kuulsaks kirjutatud Blue Note baari, mis nyyd kannab nime New Orleans.Koaala tuleb kaasa igale poole, kuhu meiegi l2heme ja s6ltumata tulemusest pystitab kindlasti k6igi koaalade k6rgusrekordi.

Koaala ajab reisikorraldajaga asju

Koaala imetleb iluaeda

Koaala bluusibaaris Khorka 6lut joomas

Koaala h2ngib kohaliku riskikulleriga

Nii nagu kuivab hommikune kaste...

Tarmo klausel oli, et kingitus tuleb vastu v6tta kohe, see t2hendab sygisel. Seega sai see olla ainul Himaalaja (no ei k6netanud meid see eestlaste turjaad Kazbekile) ja siin on teatavasti ainult suured ja v2ga suured m2ed. V2ga suured j2tsime siiski k6rvale (6nneks on mul ainult 2 kassi ja taudi levik pole v6tnud epideemia m66tmeid) ja valisime natuke v2iksemate vahel. Kaalumisel olid: m2gi mille Tarmo nimetas "Nepaali Leniniks", eksootiline iludus L22ne-Nepaalis ja Mera-Baruntse kombo. Valisime viimase, sest nagu k6ik promillikombo s6brad h2sti teavad, hulgi saab odavamalt ja no 8elge, milline normaalne inimene ronib m2e otsa, mille nimi on "Appi"?!

Yhtlasi v6imaldab kahe tipu valik tegeleda ka konkreetse rollijaotusega. Tarmol on yks tore ronijast s6ber, kes kord Tarmot ekspeditsioonile kutsus, Tarmo vastas, et "soovin osaleda", mille peale s6ber vastas, et osalejaid tal vaja ei ole, ronijaid on vaja, sellep2rast ta Tarmo kutsuski.
Mina olen sellel ekspeditsioonil osaleja ja Tarmo ronija. Heade asjaolude kokkulangemisel yritan end Mera otsa veeretada. Baruntse harjale l2hen ainult ideaalsete tingimuste korral: tuuletu ja selge ilm, head lumeolud ja mingidki k8iejupid.

Meie reisikorraldaja on seekord Lumine Horisont ja peale meie on kambas veel 1 tore itaallane. Trek baaslaagrisse v6tab umbes 2 n2dalat ja teel loodame aklimatiseeruda Meral. M2el peaks olema veel teisigi ekspeditsioone. Yks edevam on tshehhide oma. Nii et kui mina t2iesti tossima hakkan, siis v6ib Tarmo sinna provystupi peale ymber orienteeruda.

Plaan on sportlik ja ambitsioonikas, olen kergelt 2revil nagu ikka enne riskantset ettev6tmist ja loodan, et mind juba teisel p2eval peale 4600 meetri k6rguse Zetra La yletamist evakueerida ei tule. Aga p6nev on ka ja Tarmo ei v2si mind lohutamast yhe iidse India tekstiga, mis ytleb, et "nii nagu kuivab hommikune kaste sooja p2ikese k2es, nii kaovad murem6tted selle inimese peast, kes n2eb Himaalaja m2gesid."

Kassihaigus

Kunagi olime me noored ja uljad.Ronisime siin, seal, veelkord seal ja siis ühes kolmandas kohas See oli kunagi. Nüüd oleme keskealised ja uljus  ei ole enam eriti eakohane. Kasvanud on perekondlikud kohustused, kuid paraku pole soov jätkuvalt uljutseda ka kuhugile kadunud.
ühesõnaga, sain mehelt sünnipäevaks mäe. Sai küll tehtud vihjeid, et lepin meelsasti ka mõne hoopis väiksema ja säravama kivimiga, aga no mis sa teed ära kui mehele kohe meeldib suuri kingitusi teha!
Mida lähemale tuli ärasõidukuupäev, seda suuremaks  kasvas meie ühine süütunne ja äng. Köögilaua ääres sai maha peetud nii mitugi veini- ja emotsiooniderohket perenõupidamist teemal, et kuidas küll on tekkinud selline olukord, et ühe väikese lapse mõlemad vanemad asutavad end üheskoos sellise harja otsa turnima.

Baruntse tipuhari

Aga nagu kõik pikaajalise paarisuhte köidikuis olevad inimesed teavad, on ebameeldivaks kujunenud olukorras kõige tähtsam välja selgitada Süüdlane. Ehk see, kelle kallal lõputult ja valimatult tänitada ja kelle kaela kõik, mis halvasti läheb, ajada saab. Kuna Tarmo oli Targast Ajakirjast lugenud, et inimesed, kes kassidega koos elavad võivad nakatuda salapärasesse haigusse, mis paneb nad ülemäära suuri riske võtma, siis sai otsustatud, et ilmselgelt on meie vastutustundetus käitumises süüdi minu 2 kassi.

Süüdlane nr 2 Seltsimees Saara Saraatov

Süüdlane nr 1 Princess Triibic

Niipea kui patukotid olid välja selgitatud, muutus kodune õhkkond kohe rahulikumaks ja saime asuda kotte pakkima.