Saturday, 9 November 2013

P22seme Luklast

"No mingid riskid peab inimene elus ikka v6tma," ytles Tarmo ja otsustas 2ra pesta oma vuhvel North Face nokamytsi. Riski sellep2rast, et kui nokk oleks tehtud papist, oleks see p2rast pesu lonti vajunud. Mudisime nokka ennetavalt tykk aega ja leidsime, et risk on v6tmist v22rt. Oligi.

Lukla ilm oli pilves ja lennujaam umbes. Ja nii terve p2eva. Ysna tavaline siinmail. Inimesed sumisesid k6rtsides ja kasvatasid k2ivet.

Hoidke ameeriklannadest eemale! Nad on sama ohtlikud kui kassid! Kohtasime yht kena rootslast: pikk, k6hn ja hobuse n2oga, kollaset2piline kilejopp seljas. Oli tutvunud 4 aastat tagasi Namche Bazaaris yhe ameeriklannaga ja sellest ajast peale ei teinud ta muud kui... jooksis ja n2is et ei saa niipea pidama! Ilmselge Forrest Gumpi syndroom. Vaene mees hakkas ultramaratoonariks ja jooksis peamiselt yksi ja peamiselt m88da m2gesid. Kuigi ykskord olla ka Rootsis ming tore jooks olnud, mille k2igus kokku 4 inimest vist lausa hinge heitis! Jooksja elu on kurb ja k6le: kui meil on kotis soojad riided ja magamiskott, siis vaesel jooksjal on kaasas vaid v2ike paun, kuhu mahuvad ehk joogipudel ja m6ned kommid. 88bimiskohtades peab vaene mees kylmetama vileda teki all, kui sedagi antakse. Ja k6ik see vaev ja viletsus yhe ameeriklanna p2rast!

Hommikul ootasime lennujaamas 6ige mitu tundi ja l6puks ta tuligi!

No comments:

Post a Comment