Chitwanis

Sel ajal kui meie muudkui lendasime ja Delhis 6iguse eest lennata v6itlesime, koostas Tarmo meile paketi. Paketti kuulus auto, autojuht nimega Paburam ja ringreis m88da kauneid v6i huvitavaid kohti. Esimene neist oli Chitwani loomapark. Majutusime mugavas savihytis suure ja laisa j6e kaldal. Vaade sarnanes ysnagi Koiva puisniidule ainult selle vahega, et veiste asemel kahlasid niidul ninasarvikud ja j6es ujusid krokodillid. S6itsime elevandi seljas ja s6itsime paadiga vaatasime yle suurel hulgal ninasarvikuid, ahve ja s6ralisi.

M2gi otsustas meid jalgalaskmise eest koleda taudiga karistada, minu k8ha algas juba baaslaagris ja ka Tarmo sai Kathmandus oma n2taka k2tte. Arvestades mu loomust oli olukord tragikoomiline: k6rvad l2ksid lendamisest ja nohust lukku ja lahti enam ei l2inudki, ma ei kuulnud midagi ja kuna h22l l2ks 2ra siis r22kida ka ei saanud! (Dzhunglis muidugi tuligi tasa olla). Olin nagu kohtlane vanadaam, sosistasin Tarmole, kui midagi tahtsin ja tema t6lkis mu vajadused v66rkeelde.

Olime dzhunglihyttide ainsad kliendid. Kohe esimesel 6htul toodi kylast 30 maainimest Taru h6imust, kes meile mitu tantsu tantsisid ja p2rast tantsisime meie ka koos nendega. Tore oli, ainult pidev t2helepanu karja teenindajate poolt  kippus v2sitama ja 88siti ulgus keegi akna taga.