Eilne öö oli rahutu ja loomarohke. Jagasime voodit suure sabatu mägirotiga, kes oli lambalauda põhiperemees ja vastavalt ka käitus. Mina olin valmis mitu korda välja kolima. Hommikul kl 5 saabus parv Himaalaja hanesid, pühad linnud, suured nagu kalkunid, kluugutasid ümber meie lauda ja tulid koguni uksest sisse söögipoolist nõudma. 4 tundi tõusu ja lõpuks oleme 5300m kõrgusel Baruntse baaslaagris ja naudime mugavusi nagu piiramatu juurdepääs mitmesugustele maiustustele ja soe ämbridušš vannitoatelgis. Prantslased tulevad homme ja eks siis hakkame plaani pidama. Nad on kõhnad, sitked ja liiguvad nagu loomad. Nende sirdar on kõhukas ja chamonix mägikitsed kablutavad tal lihtsalt eest ära. Ja kui keegi arvab, et mina teen naisterahvana hulli tempe, siis see noor prantsuse daam töötab mägipäästjana, kes laskub trossiga helikopterist mäenõlvale hädasolija juurde. Ja seda isegi öösel!
No comments:
Post a Comment