Chitwanis

Sel ajal kui meie muudkui lendasime ja Delhis 6iguse eest lennata v6itlesime, koostas Tarmo meile paketi. Paketti kuulus auto, autojuht nimega Paburam ja ringreis m88da kauneid v6i huvitavaid kohti. Esimene neist oli Chitwani loomapark. Majutusime mugavas savihytis suure ja laisa j6e kaldal. Vaade sarnanes ysnagi Koiva puisniidule ainult selle vahega, et veiste asemel kahlasid niidul ninasarvikud ja j6es ujusid krokodillid. S6itsime elevandi seljas ja s6itsime paadiga vaatasime yle suurel hulgal ninasarvikuid, ahve ja s6ralisi.

M2gi otsustas meid jalgalaskmise eest koleda taudiga karistada, minu k8ha algas juba baaslaagris ja ka Tarmo sai Kathmandus oma n2taka k2tte. Arvestades mu loomust oli olukord tragikoomiline: k6rvad l2ksid lendamisest ja nohust lukku ja lahti enam ei l2inudki, ma ei kuulnud midagi ja kuna h22l l2ks 2ra siis r22kida ka ei saanud! (Dzhunglis muidugi tuligi tasa olla). Olin nagu kohtlane vanadaam, sosistasin Tarmole, kui midagi tahtsin ja tema t6lkis mu vajadused v66rkeelde.

Olime dzhunglihyttide ainsad kliendid. Kohe esimesel 6htul toodi kylast 30 maainimest Taru h6imust, kes meile mitu tantsu tantsisid ja p2rast tantsisime meie ka koos nendega. Tore oli, ainult pidev t2helepanu karja teenindajate poolt  kippus v2sitama ja 88siti ulgus keegi akna taga.

Delhis

Kuna Finnairi lend Delhisse j2i 3 tundi hiljaks, siis j2ime Delhisse kinni. T2psemalt 8eldes j2ime transiitleti taha kinni 5-ks tunniks. Teenindajatel tuli vahetada me hommikused piletid sama lennuliini l6unaste vastu. K6igepealt 8eldi, et oodata tuleb 15 minutit ja maksta symboolne tasu ymbervormistamise eest. Olime n6us. Siis 8eldi, et lennukil on vaid 1 vaba koht ja ma pean lapse sylle v6tma. Olin sellega ka n6us. Siis, et mina ei pea maksma mitte midagi, isegi mitte v2ikest tasu, aga lapsele tuleb osta uus pilet, sest tema pilet on "teises systeemis" ja see maksab ca 500 eurot. Sellega me enam n6us ei olnud. Suures tohuvabohus ja segaduses n6udsin aru Kathmandu reisiagendilt, Krishnalt, kes mulle piletid vormistas. Krishna tunnistas, et hindudega ongi alati mingi jama. Kui juba kolmas ametnik tuli mulle seda "teise systeemi" juttu r22kima, siis l6puks emal6vi m8iratas. Ja mis selgus! Teenindajad olid paberilehe, kus lapse broneering oli, 2ra kaotanud! Nad arvasid, et tulin ainult 1 piletiga kohale ja yritan neid veenda, et mu 3-aastane laps on imik, kes peab tasuta s6ita saama. Nemad aga on targa peaga avastanud, et see trikk ei l2he nende odavlennuliini puhul l2bi. Hetkest, kui nad Mirksi pileti systeemist yles leidsid kuni hetkeni, mil me uued piletid saime kulus veel 2 tundi.

Transiitreisijate leti ees pingil oli terve rodu kannatajaid. Istusime yhe k6hetu noorsandi k6rval, kes ytles, et korraldab "konventsionaalsemaid" reise Nepaali kui meie retk Baruntsele. Kysisin siis, et mis sorti reise kah. Selgus, et reise Everestile. Eeldasin, et ta teeb matku baaslaagrisse ja kysisin natuke nipsakalt, et noh, mitu korda siis Everesti roninud oled kah. Selgus, et 8 ja kamaluga veel muid 8-tuhandelisi peale.

Kathmandus

Oli kujunenud olukord, kus Koaala hakkas v2ga igatsema oma parima s6bra Kiisu-Miisu j2rele (kellelt temagi oli kassitaudi saanud). Kuna puhkusest oli j2rel veel yle 2 n2dala, sai otsustatud, et Koaala k2ib Kiisu-Miisu j2rel 2ra ja et muidugi tuleb kaasa ka nende omanik.

Aga k6igepealt tuli mul kohtuda (kuri)kuulsa Miss Hawleyga, et vestelda m6nest segasest asjaolust v2ikese Eesti m2gironimise ajaloos. Kuulsusega kohtumine pole kunagi lihtne, seda enam 89-aastase kuulsusega. Vanadaami auks peab ytlema, et ta kuulmine on terav, m6istus vahe ja lolle ta ei salli. V6imalik, et yllitan temaga intervjuust ka avaliku kirjutise g6u-g6u reisiajakirjas.

P22seme Luklast

"No mingid riskid peab inimene elus ikka v6tma," ytles Tarmo ja otsustas 2ra pesta oma vuhvel North Face nokamytsi. Riski sellep2rast, et kui nokk oleks tehtud papist, oleks see p2rast pesu lonti vajunud. Mudisime nokka ennetavalt tykk aega ja leidsime, et risk on v6tmist v22rt. Oligi.

Lukla ilm oli pilves ja lennujaam umbes. Ja nii terve p2eva. Ysna tavaline siinmail. Inimesed sumisesid k6rtsides ja kasvatasid k2ivet.

Hoidke ameeriklannadest eemale! Nad on sama ohtlikud kui kassid! Kohtasime yht kena rootslast: pikk, k6hn ja hobuse n2oga, kollaset2piline kilejopp seljas. Oli tutvunud 4 aastat tagasi Namche Bazaaris yhe ameeriklannaga ja sellest ajast peale ei teinud ta muud kui... jooksis ja n2is et ei saa niipea pidama! Ilmselge Forrest Gumpi syndroom. Vaene mees hakkas ultramaratoonariks ja jooksis peamiselt yksi ja peamiselt m88da m2gesid. Kuigi ykskord olla ka Rootsis ming tore jooks olnud, mille k2igus kokku 4 inimest vist lausa hinge heitis! Jooksja elu on kurb ja k6le: kui meil on kotis soojad riided ja magamiskott, siis vaesel jooksjal on kaasas vaid v2ike paun, kuhu mahuvad ehk joogipudel ja m6ned kommid. 88bimiskohtades peab vaene mees kylmetama vileda teki all, kui sedagi antakse. Ja k6ik see vaev ja viletsus yhe ameeriklanna p2rast!

Hommikul ootasime lennujaamas 6ige mitu tundi ja l6puks ta tuligi!

Luklas l6ksus

Vabandan vaikuse p2rast eetris. Kiire on olnud. 
Ma hakkan aru saama nendest Eesti m2gironijatest, kes k2ivad peaasjalikult nendel m2gedel, kuhu on kombeks helikopteriga otse baaslaagrisse s6ita. Saime just sellise lennu osaliseks, et kui vanus ei segaks, 6piks ma kohe kopteripiloodiks. Meeldivaid kylgi oleks mitu: esiteks saaks kogu aeg torust hapnikku hingata, teiseks saaks vahetpidimata naerda nende yle, kes kyyrutades lennumasina maandumist oodates propijoa t6ttu ikkagi selili paiskuvad kui sitikad ja kolmandaks vaated. Me s6itsime m88da Baruntse seinast, Everestist, Lhotsest ja Ama Dablamile s6itsime peaaegu otsa! Kui ma oleks kopteripiloot ja suudaks korraldada sellist shokeerivat transformatsiooni m6nekymne minuti jooksul: j2isest isolatsioonist 5300 meetri k6rguselt Lukla Hard Rock Cafesse, siis ma arvaks, et kui ma pole jumal, siis olen v2hemalt jumala parim s6ber.
Mul hakkas peas surisema (baaslaagris ja hiljem muidugi Hard Rock Cafes ka). Kohe nii k6vasti, et silme ees virvendas ja vetsutelki komberdades tuli kepid appi v6tta. No ja kuigi Tarmo ytles, et tema arust suriseb mul peas kogu aeg midagi ja aeg-ajalt tuleb lausa lyhiseid ette (ega ma v2ga vastu ei vaielnud), oli hirm v2he nahas ja kutsusime kopteri. Ilm oli kohutavalt kylm, lund liiga palju ja ilmaprognoos Antarktiline. Talv on seekord Himaalajas varajane.

Ja n8rdinud Prantsuse m2gikitsede pilgu all pakkisid Ugri m2grad oma j22tunud magamiskotid kokku ja lendasid Luklasse, et seal 2 p2eva pilvel6ksus (ja Hard Rock Cafes) istuda.

Talvematkad on üks tõeline tüütus

Tahaksime esitada retoorilise küsimuse oma tublidele ilmaennustajatele: kas teil häbi ei ole meile nii halba ilma saata? Kas peale ekstreemse külma ja tormituulte te midagi mõnusamat ei tahaks meile läkitada? Ma ei saanud isegi päikese käes ja telgis täna sulgi seljast! Ja söögitelgis ei saanud ma täna üldse istuda, mis tähendab, et minu sotsiaalne suhtlus Angkamiga kannatab märgatavalt! Karmid köiekangelased jõudsid 4-5 tunniga seinani ja sinna 50m köit panna. Lumi on puuder ja põlvini, nii kõrgel ja nii külmas ei tee päike enam midagi. Ilmselt tuleb seina alla vahelaager teha. Vähemalt Koaala on minuga ühel nõul – talvematkad on üks tõeline tüütus. Kassid tuleb kodus karantiini panna!

Ampulaptsa kuru

Prantsuse mägikitsed ja ugrimägrad ühendasid täna jõud ja tallasid rada Ampulaptsa kuru poole. Põlvini ja puusani puuderlumes, tubli spordipäev. Homme läheb elajate paari tugevam pool 1. laagrisse asju viima - mõni tund seina alla ja ca 150m järsku kuluaari, kus köis on peal, aga ankruid vaja kontrollida. Luuratakse lumeolusid 6000m peal. Täna saabunud SummitClimbi sherpadelt kuuldus, et 2. laagrisse jõudmine ei kuulu nende võimusesse. Aga eks elajad selgitavad homme tõe välja.